(ordinalia) – mitmes?
* jaotusarvsõnad (distributiva) – mitme kaupa?
mitu igaühel?
* määrsõnad (adverbia) – mitu korda?
- Главная
- Разное
- Дизайн
- Бизнес и предпринимательство
- Аналитика
- Образование
- Развлечения
- Красота и здоровье
- Финансы
- Государство
- Путешествия
- Спорт
- Недвижимость
- Армия
- Графика
- Культурология
- Еда и кулинария
- Лингвистика
- Английский язык
- Астрономия
- Алгебра
- Биология
- География
- Детские презентации
- Информатика
- История
- Литература
- Маркетинг
- Математика
- Медицина
- Менеджмент
- Музыка
- МХК
- Немецкий язык
- ОБЖ
- Обществознание
- Окружающий мир
- Педагогика
- Русский язык
- Технология
- Физика
- Философия
- Химия
- Шаблоны, картинки для презентаций
- Экология
- Экономика
- Юриспруденция
Arvsonad презентация
Содержание
- 1. Arvsonad
- 2. Põhiarvsõnad Ladina põhiarvsõnu kasutatakse loendamisel põhisõna ees
- 3. unus, una, unum – üks *
- 4. * Arvsõna „üks” käändub!
- 5. duo, duae, duo – kaks *
- 6. * Arvsõna „kaks” käändub:
- 7. trēs, tria – kolm * Arvsõnal
- 8. * Arvsõna „kolm” käändub:
- 9. 4–10 * Arvsõnad 4–10 ei ühildu
- 10. 11–19 * Arvud 11–19 moodustatakse järelliitega
- 11. 20–99 * Täiskümned ei käändu ega
- 12. * Kui ühelisteks on käänduv arvsõna (unus,
- 13. 100 – centum Ladina sõna centum
- 14. 200–900 * Täissajad 200-900 ühilduvad põhisõnaga
- 15. Nt ducenti sulci -> Gen.
- 16. 1000 – mille * Sõna 'tuhat'
- 17. 2000, 3000, 4000 etc. * Sõna
- 18. Nt duo milia sulcorum ->
- 19. Ülejäänud arvsõnad * Järgarvsõnad käänduvad nagu I
- 20. * Jaotusarvsõnad käänduvad I ja II käändkonna
Põhiarvsõnad Ladina põhiarvsõnu kasutatakse loendamisel põhisõna ees ning osad neist ühilduvad (soos, arvus, käändes) põhisõnaga, osad mitte. Nt unus sulcus – üks vagu duae guttae – kaks tilka tria millilitra
Слайд 1Numeralia
Arvsõnad
Ladina keeles tuntakse 4 liiki arvsõnu:
* põhiarvsõnad (cardinalia) – mitu?
* järgarvsõnad
Слайд 2Põhiarvsõnad
Ladina põhiarvsõnu kasutatakse loendamisel
põhisõna ees ning osad neist ühilduvad (soos,
arvus, käändes)
põhisõnaga, osad mitte.
Nt
unus sulcus – üks vagu
duae guttae – kaks tilka
tria millilitra – kolm milliliitrit
AGA
quattuor sulci – neli vagu
quattuor guttae – neli tilka
quattuor millilitra – neli milliliitrit
Nt
unus sulcus – üks vagu
duae guttae – kaks tilka
tria millilitra – kolm milliliitrit
AGA
quattuor sulci – neli vagu
quattuor guttae – neli tilka
quattuor millilitra – neli milliliitrit
Слайд 3unus, una, unum – üks
* Arvsõnal „üks” on kolma soovormi
* Arvsõna
„üks” ühildub põhisõnaga soos ja käändes
* Põhisõna on arvu „üks” juures ainsuses:
unus sulcus – üks vagu
una gutta – üks tilk
unum millilitrum – üks milliliiter
* Põhisõna on arvu „üks” juures ainsuses:
unus sulcus – üks vagu
una gutta – üks tilk
unum millilitrum – üks milliliiter
Слайд 5duo, duae, duo – kaks
* Arvsõnal „kaks” on kolm soovormi
* Arvsõna
„kaks” ühildub põhisõnaga soos ja käändes
* Põhisõna on arvu „kaks” juures mitmuses (erinevalt eesti keelest!)
duo sulci – kaks vagu
duae guttae – kaks tilka
duo millilitra – kaks milliliitrit
* Põhisõna on arvu „kaks” juures mitmuses (erinevalt eesti keelest!)
duo sulci – kaks vagu
duae guttae – kaks tilka
duo millilitra – kaks milliliitrit
Слайд 7trēs, tria – kolm
* Arvsõnal „kolm” on kaks soovormi: trēs (masc./
fem.) ja tria (neutr.)
* Arvsõna „kolm” ühildub põhisõnaga soos ja käändes
* Põhisõna on arvu „kolm” juures (ja ka edaspidi) mitmuses
trēs sulci – kolm vagu
trēs guttae – kolm tilka
tria millilitra – kolm milliliitrit
* Arvsõna „kolm” ühildub põhisõnaga soos ja käändes
* Põhisõna on arvu „kolm” juures (ja ka edaspidi) mitmuses
trēs sulci – kolm vagu
trēs guttae – kolm tilka
tria millilitra – kolm milliliitrit
Слайд 94–10
* Arvsõnad 4–10 ei ühildu ega käändu:
Nt
quattuor sulci – neli vagu
quinque
guttae – viis tilka
decem millilitra – kümme milliliitrit
decem millilitra – kümme milliliitrit
Слайд 1011–19
* Arvud 11–19 moodustatakse järelliitega -decim
* Arvud 11–19 ei käändu ega
ühildu põhisõnaga
* Arvusid 18 ja 19 väljendatakse 20-st
lahutamisega: 18 duodeviginti ('kaks enne 20'); 19
undeviginti ('üks enne 20') (NB! sama kehtib ka 28–29, 38–39 jne kohta kuni 88–89)
* Arvusid 18 ja 19 väljendatakse 20-st
lahutamisega: 18 duodeviginti ('kaks enne 20'); 19
undeviginti ('üks enne 20') (NB! sama kehtib ka 28–29, 38–39 jne kohta kuni 88–89)
Слайд 1120–99
* Täiskümned ei käändu ega ühildu põhisõnaga
* 20 suuremate mittetäiskümnete moodustamiseks
on 2 võimalus:
a) ühelised; sidesõna 'ja' (et); kümned
nt. sex et triginta
b) kümned; ühelised
nt triginta sex
a) ühelised; sidesõna 'ja' (et); kümned
nt. sex et triginta
b) kümned; ühelised
nt triginta sex
Слайд 12* Kui ühelisteks on käänduv arvsõna (unus, a, um;
duo, duae, duo;
tres, tria), siis see osa arvust
ühildub põhisõnaga.
Nt
sexaginta duo sulci
-> Gen. sexaginta duorum sulcorum
octoginta tres guttae
-> Gen. octoginta trium guttarum
ühildub põhisõnaga.
Nt
sexaginta duo sulci
-> Gen. sexaginta duorum sulcorum
octoginta tres guttae
-> Gen. octoginta trium guttarum
Слайд 13100 – centum
Ladina sõna centum (sada) ei käändu ega ühildu
põhisõnaga. Põhisõna
kasutatakse mitmuses.
Nt
centum millilitra – sada milliliitrit
Nt
centum millilitra – sada milliliitrit
Слайд 14200–900
* Täissajad 200-900 ühilduvad põhisõnaga ja
käänduvad I ja II käändkonna mitmuse
järgi
Nt. 200
ducenti masc. II käändkond
ducentae fem. I käändkond
ducenta neutr. II käändkond
Nt. 200
ducenti masc. II käändkond
ducentae fem. I käändkond
ducenta neutr. II käändkond
Слайд 15Nt
ducenti sulci
-> Gen. ducentorum sulcorum
ducentae guttae
-> Gen. ducentarum guttarum
ducenta
millilitra
-> Gen. ducentorum millilitrorum
-> Gen. ducentorum millilitrorum
Слайд 161000 – mille
* Sõna 'tuhat' (mille) on ladina keeles muutumatu
ning ei
käändu ega ühildu põhisõnaga
Nt
mille sulci
mille guttae
mille millilitra
Nt
mille sulci
mille guttae
mille millilitra
Слайд 172000, 3000, 4000 etc.
* Sõna mille mitmust (milia) kasutatakse nimisõnana, mis
käändub III käändkonna järgi
* Põhisõna (see, mida loendatakse) muutub täiendiks ja pannakse mitmuse genitiivi
milia käänded:
Nom. mīlia
Gen. mīlium
Dat. mīlibus
Acc. mīlia
Abl. mīlibus
* Põhisõna (see, mida loendatakse) muutub täiendiks ja pannakse mitmuse genitiivi
milia käänded:
Nom. mīlia
Gen. mīlium
Dat. mīlibus
Acc. mīlia
Abl. mīlibus
Слайд 18Nt
duo milia sulcorum
-> Gen. duorum milium sulcorum
tria milia guttarum
->
Gen. trium milium guttarum
quattuor milia millilitrorum
-> Gen. quattuor milium millilitrorum
quattuor milia millilitrorum
-> Gen. quattuor milium millilitrorum
Слайд 19Ülejäänud arvsõnad
* Järgarvsõnad käänduvad nagu I ja II käändkonna us-, a-
ja um-lõpulised omadussõnad:
Nt
primus, prima, primum – esimene
secundus, secunda, secundum – teine
Nt
primus, prima, primum – esimene
secundus, secunda, secundum – teine
Слайд 20* Jaotusarvsõnad käänduvad I ja II käändkonna omadussõnade mitmuse järgi:
Nt
singuli, singulae,
singula – ühekaupa
bini, binae, bina – kahekaupa
* Määrsõnalised arvsõnad ei käändu!
bini, binae, bina – kahekaupa
* Määrsõnalised arvsõnad ei käändu!
