Eesti vabadussõda презентация

püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis
Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest

ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.

(1919.a. mais)
ülemjuhataja Johan Laidoner
Soome vabatahtlikud – 4000 meest
Vene valged – 50 000
Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400

Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest
Jukums Vacietis
Saksa Landeswehr – 20 000 meest
Rüdiger von der Goltz

– Vabadussõja algus
Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte
28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing
29. nov. - Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt.
Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest)
1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule
23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks.
31. dets. – Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut.

võitlusmoraal

Narva ja Paide suunal.
7. jaan. Eesti väed asusid üldpealetungile Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel.
14. jaan. - Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. 17.-18. jaan. toimus Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid neli Soome vabatahtlike kompaniid (600 meest) ja Eesti dessantpataljon (400 meest).
18. jaan. vabastati Narva
31. jaan. toimus Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov.

alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus.
22. veebr. - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel.
Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas.
25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa.
12. mai - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna
30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud

kokkupõrkega Amata jõe silla juures algas Landeswehri sõda.
Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz. Samal päeval lõppes Marienburg–Jakobstadti pealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks. 6. juuni – Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni – Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni – Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing. 22. juuni – Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile.
23. juuni – Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana.
30. juuni – eestlased jõudsid Riia alla.
3. juuli – Landesveeriga tehti liitlaste nõudel Strazde koolimajas vaherahu.

– algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu.
3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe.
2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu.
Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada

1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tarnis relvi ja sõjavarustust
USA andis humanitaarabi













Soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka.
Meredessandid, mida juhtis Johan Pitka
Vabatahtlikest moodustatud väeosad: Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Kalevlaste Malev

Kindralleitnant Johan Laidoner kindralmajor Jaan Soots kontadmiral Johan Pitka
Eesti sõjavägede ülemjuhataja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Eesti merejõudude juhataja
staabiülem











Leitnant Julius Kuperjanov kapten Anton Irv
Kuperjanovi partisanide soomusrongide divisjoni ülem
pataljoni ülem

Venemaa vahel Tartus, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Eesti osapoolt juhtis Eesti Ajutise Valitsuse välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa poolt Adolf Joffe. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.
Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.












Tartu rahu tingimused
Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta”. - määrati kindlaks Eesti-Nõukogude Venemaa vaheline riigipiir. Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. - Eesti vabanes kõigist kohustustest osaleda Venemaa välisvõlgade tasumisel ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda.
igal Venemaa eestlasel oli rahulepingu alusel õigus Eestisse elama asuda. - Vene valitsus saatis laiali eesti kommunistlikud väeosad