Kristi Klaamann. Õiguskantsler презентация

poole (kui tema põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi on rikutud).
See hõlmab nii avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevust kui ka õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimist.
Samuti võib õiguskantsleri poole pöörduda eraõiguslike isikute vahel tekkinud diskrimineerimisvaidluste korral. 

jõustunud põhiseadusega, arvestades Skandinaavia riikide kogemusi.
*Õiguskantsleri määramine tulenes vajadusest tagada riigivõimu seaduslikkus ja anda õigusabi tollasele Vabariigi Presidendile.
*Õiguskantsler oli ministri õigustega kõrgem ametnik Vabariigi Presidendi juures, aruandekohustuslik Vabariigi Presidendile.

seaduse.

*Õiguskantsleri ametiruumid paiknesid Kadriorus presidendi kantselei ruumides.

*Ametkond oli väikesearvuline: õiguskantsler, kaks nõunikku (üks neist asetäitja), kantselei sekretär ja masinakirjutaja.

põhiseaduse eeskujul õiguskantsleri institutsiooni taasloomine näitas selle struktuuri olulisust meie riigiehituses ja õiguskultuuris.

*Märkimist vajab seejuures siiski asjaolu, et enne II maailmasõda oli õiguskantsler Vabariigi Presidendi juures asuv institutsioon, kuna ka riik ise oli presidentaalne.

ametisse nimetatav õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.

oleks tagatud isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitse (õiguskantsleri ametikoht on kasutusel ainult kolmes riigis: Rootsis, Soomes ja Eestis).
Ühiskonnas ja õigusteadlaste seas toimus diskussioon selle üle, kas luua ombudsmani institutsioon parlamendi juurde või siduda need ülesanded õiguskantsleri ametikohaga.

Eestis on sellega loodud riigiõiguslikult unikaalne olukord, kus ombudsmani funktsioonid on ühendatud õiguskantsleri ülesannetega.

ametivande ja astus õiguskantsleri ametisse 10. märtsil 2008.

ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus.
Õiguskantsleri institutsioon on loodud põhiseadusega ning õiguskantsler lähtub oma tegevuses üksnes põhiseadusest ja oma südametunnistusest.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas oma tegevuse ülevaate Riigikogule. 
 

kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne.
Põhiseadus käsitab õiguskantslerit ennekõike kui oma tegevuses sõltumatut ametiisikut, kes valvab, et seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovad aktid oleksid põhiseaduse ja seadustega kooskõlas. 

õiguskantsleri seadusega pandud ombudsmani ehk õigusvahemehe funktsiooni.
Ombudsmani funktsiooni kohaselt kontrollib õiguskantsler, kas riigiasutus järgib isiku põhiõigusi ja vabadusi ning hea halduse tava.
1. jaanuaril 2004 jõustunud seadusemuudatustega on Riigikogu ombudsmani ülesandeid veelgi laiendanud – nüüd kontrollib õiguskantsler ka kohalikke omavalitsusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning avalikke ülesandeid täitvaid eraõiguslikke isikuid. 

ja edendamine. 2011

inimväärikus, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriiklus – järgimise kontrollimisele.
Seda, kas seadus või Vabariigi Valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määrus on kooskõlas põhiseadusega, on paljuski võimalik hinnata selle teabe põhjal, mida õiguskantsler on saanud põhiõiguste tagamist kontrollides.   

mis kindlustavad tema sõltumatuse.  
Õiguskantsleri sõltumatuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda erakonna tegevuses, kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelvalveorganisse ja osaleda ettevõtluses.
Õiguskantsler on oma tegevuses teistest riigivõimukandjatest sõltumatu.  

seitsmeks aastaks.
Oma lojaalsust kinnitab õiguskantsler Riigikogu ees ametivande andmisega ning pärast seda astub ametisse.
Õiguskantslerit ei saa poliitilistel põhjustel vabastada, ta tagandatakse ametist üksnes tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast.
Samuti tagandatakse õiguskantsler ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest, mille puhul on seadusega ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast.

Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitel.
Õiguskantslerile saadetakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitele arutamiseks esitatud eelnõud ja muud materjalid, mis eeldavad õiguskantsleri varajast teavitamist seaduste ja määruste menetlemisest kuni nende vastuvõtmiseni.
Õiguskantsler jälgib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja esitab vajadusel oma seisukoha.
Vabariigi Valitsuse istungitele esitatud materjalide osas on õiguskantsler sõnaõiguse kaudu põhimõtteliselt realiseerinud eelkontrolli funktsiooni.

õiguseks ja kohustuseks teha seaduse või määruse vastuvõtnud organile ettepanek viia kooskõlla iga põhiseaduse ja seadusega vastuolus olev õigustloov akt.

Põhiseadus sätestab tähtajaks kakskümmend päeva, mille jooksul peab akti vastuvõtnud organ õiguskantsleri ettepaneku realiseerima.

Reeglina on õigusakti vastuvõtnud organ õiguskantsleri ettepanekuga nõustunud ja viinud õigusakti põhiseaduse ja seadustega kooskõlla.

Kui aga õigusakti välja andnud organ ei nõustu õiguskantsleri ettepanekuga, on õiguskantsleril õigus esitada Riigikohtule taotlus tunnistada  seaduse või määruse vaieldav säte kehtetuks.

vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud avaldusi ning vajaduse korral esitada Riigikogule ettekanne.
Ettekannete põhisisuks on kehtivate seaduste ebapiisav regulatsioon, lünklikkus, vajadus täpsustada mõnda seaduses kasutatud mõistet, konkretiseerida sätestatud õigusi ja kohustusi.

Arupärimisele tuleb õiguskantsleril vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul.
Aastas esitatakse õiguskantslerile Riigikogu liikmete poolt keskeltläbi kuni 10 arupärimist.
Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele tuleb vastata 10 tööpäeva jooksul vastavalt nende saabumisest.
Aasta jooksul vastab õiguskantsler kuni 20-le kirjalikule küsimusele.

töönädalal parlamendile oma tegevuse ülevaate.
Ülevaade sisaldab aruannet  seadusandliku riigivõimu ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega ning aruannet õiguskantsleri tegevusest põhiõiguste ja vabaduste kaitsel.
Õiguskantsleri ülevaade avaldatakse Riigi Teataja lisas.  
 

on aastatega pidevalt kasvanud. Keskeltläbi igas viiendas menetluses avastab õiguskantsler, et riigi tegevus on läinud vastuollu põhiseaduse või seadusega või rikkunud muul viisil kaebajate õigusi. 

nii rahvas, poliitikud kui ka riigiametnikud. 93 % õiguskantsleri soovitustest ja ettepanekutest täidetakse avaliku võimu poolt vastuvaidlemata.  

tegevus annab igaühele kindlustunde, et Eesti riigivõim täidab inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtetest tulenevad kohustused.
Õiguskantsleri tegevus aitab kaasa õiguskorra kui terviku legitiimsuse tagamisele ning seadusandja ees seisvate väljakutsete tõhusale lahendamisele, tagades Riigikogule ja avalikkusele erapooletu.

kohusetundlik tulemusele suunatud töössesuhtumine
teadlik ametitunnetus   
Pühendumus
töö kõrge väärtustamine
missioonitunne ja sellest tulenev algatus
ametile kohane käitumine väljaspool tööaega   
Pluralism
soosiv suhtumine seisukohtade mitmekesisusse
uuenduslikkus ja otsivus
arutelud ühise seisukoha kujundamiseks
 

lahendus