Kristi Klaamann. Riigikontroll презентация

ja toimimise põhimõtted on aegade jooksul muutunud sedamööda, kuidas on muutunud riik, mille tegevust kontrollitakse.

raha on kasutatud tulemuslikult – säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt – ning õiguspäraselt. Riigikontrolli ei huvita mitte ainult formaalne seadustele vastavus, vaid samavõrra ka see, kas valitsuse tegevus on piisav, et tagada raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine, ning kas aruanded annavad kulutamisest ja tulemuslikkusest adekvaatse pildi.

parandada riigi toimimist ning vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha. Riigikontrollil on ka õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada.

parlamendis päevakorral olevatel teemadel, mis puudutavad Riigikontrolli tegevusvaldkonda.

anda Riigikontrollile täitmiseks kohustuslikke auditeerimisülesandeid. Riigikontroll otsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida. Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal parlamendi määratud audiitor.

1940. aastal Riigikontrolli tegevus katkes Nõukogude okupatsiooni tõttu. 1990. aastal Riigikontrolli tegevus taastati.
Riigikontrollis töötab kokku umbes 90 inimest, neist 3/4 on otseselt seotud auditeerimisega ja 1/4 tegeleb auditeerimise toetamisega, riigikontrolöri töö tagamise ja üldise asjaajamisega.

ametisse parlament presidendi ettepanekul viieks aastaks. Riigikontrolöri ametiaeg ei ole piiratud ühe perioodiga.

vande andmist Riigikogu ees täitma oma 5-aastast ametiperioodi.

avatus, ausus ja väärikus.