Слайд 2Valkude ehitus
Valkude ehituses eristatakse neli struktuuritasandit:
Primaarne struktuur – näitab ära valkude
aminohappelise järjestuse. AH-te jäägid on seotud peptiidsidemega. Primaarne struktuur määrab avalkude spetsiifilisuse.
Слайд 3Sekundaarne struktuur
Sekundaarne struktuur iseloomustab valgu polüpeptiidahela keerdumist α-heeliksiks või paigutust ß-struktuuriks
– mõlema puhul on AH-d valgu sees seotud vesiniksidemetega.
Слайд 4Tertsiaarne struktuur
Tertsiaarne struktuur – erinevate lisasidemete (vesinikside, ioonsed sidemed jt) abil
kokku pakitud gloobuliks (ümar) või fibrilliks (niitjas).
Слайд 5Kvaternaarne struktuur
Kvaternaarne struktuur ei esine kõigis valkudes - selle puhul on
mitu polüpeptiidahelat (millel on tertsiaarne struktuur) omavahel ühendatud.
http://www.youtube.com/watch?v=lijQ3a8yUYQ
Слайд 7Lihtvalgud
Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Neid liigitatakse lahustuvuse ja temperatuurikindluse järgi erinevatesse
liikidesse.
Globulaarsed valgud
1) albumiinid – lahustuvad hästi vees ja kalgenduvad kuumutamisel. Leidub munavalges, hobuse-, eesli ja inimpiimas. Albumiinide hulka kuulub ka botulismitoksiin – valktoidulise bakteri elutegevuse saadus, üks tugavamaid senituntud mürke.
Слайд 8Lihtvalgud
b) Globuliinid – lahustuvad soolalahustes, kalgenduvad kuumutamisel – sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas
laktoglobuliin, mis võib põhjustada allergiat.
c) Prolamiinid – lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine.
d) Gluteliinid – lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes.
Слайд 9
2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud
a) Keratiinid – ei lahustu vees ja
hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved.
b) Kollageenid – ei lahustu vees, taluvad suuri koormusi – nahk, sidekude, kõhred, kõõlused.
Keetmisel muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks želatiiniks. Želatiin on algselt kollakas-punakas, aga pleegitatakse vesinikperoksiidi abil värvusetuks.
Слайд 10Liitvalgud
Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest komponendist:
Nukleoproteiinid – mittevalguline osa on nukleiinhape
(RNA, DNA)
Fosforproteiinid - sisaldavad fosforhappejääki. Nende hulka kuulub piima kaseiin. Kaseiinid on temperatuuri suhtes püsivad, kuid sadestuvad kergesti hapete toimel.
Слайд 11Liitvalgud
c) Kromoproteiinid – mittevalguline osa on värvaine. Tuntuimad on hemoglobiin ja
lihastele punase värvi andev müoglobiin, taimedes esinev klorofüll.
d) Glükoproteiinid – sisaldavad glükoosijääki, leiduvad kõhres, silma klaaskehas, süljes.
e) Lipoproteiinid – sisaldavad lipiide, leiduvad veres, piimas, närvikoes.
Слайд 12Valkude omadused
Füüsikalised omadused:
vedelad (munavalge), poolvedelad (lihastes), tahked (küüned);
mõned lahustuvad
vees, mõned hapetes, mõned leelistes;
puudub sulamistemperatuur, kuumutades nad lagunevad
Keemilised omadused:
1) Hüdrolüüsuvad seedimisel – tekivad aminohapped
2) Denatureeruvad välistingimuste mõjul
Слайд 13Denaturatsioon
Denatureerumine on välistingimuste mõjul valkude kõrgemate struktuuritasemete hävimine (valk pakitakse lahti).
Selle tagajärjel valk kaotab oma bioaktiivsuse, st ei täida enam oma funktsioone, valgu füüsikalised ja keemilised omadused muutuvad. Tihtipeale valk sadestub oma keskkonnast välja ehk kalgendub.
Renaturatsioon – juhul kui valk säilitab oma primaarstruktuuri, siis on võimalik, et soodsates tingimustes toimub tema renaturatsioon ehk kõrgemate strutuuritasemete taastumine.
Слайд 14Denaturatsiooni põhjused:
Kõrge temperatuur – 50°- 60° juures globulaarvalgud denatureeruvad. Ka toiduainete
kuumtöötlemine on valkude lahtipakkimine, mistõttu inimese org peab toidu seedimiseks vähem tööd tegema.
Kontsentreeritud happed ja alused. Liha marineerimisel hapetes see pehmeneb. Maos on HCl, mis abistab toidu seedimisel ka valkude lahtipakkimist. http://www.youtube.com/watch?v=o2ju5ys3Cxc
Vibratsoon, kiirgus – muundavad valgu struktuuri.
Orgaanilised lahustid - bensiin, eeter
Alkaloidid – nikotiin, kofeiin
Raskmetallid – seostuvad valkudega, näiteks nende mürgistuse puhul manustatakse piima, et siduda metallid sellega.
Слайд 15Denaturatsioon toitudes
Kulinaarne töötlemine – kuumutamine, vahustamine, marineerimine suurendab valkude omastatavust organismi
poolt, sest ensüümid pääsevad paremini valke lõhustama.
Intensiivne töötlemine vähendab valkude omastavust, kuna väheneb ensüümide ligipääs lõhutavatele sidemetele.
Liha praadimisel ja leiva küpsetamisel pealmises kihis tekkivad melanoidiinsed ühendeid (tekivad valkude ja suhkrute reageerimisel, pruunikad magusa maitsega ühendid) organism ei omasta.
Слайд 16
Lihavalkude pehmenemine sõltub kollageeni lagunemisest (sidekoe paksusest).
Kõige vähem aminohappeid hävib keetmisel,
praadimisel ja küpsetamisel rohkem. Kõige ebastabiilsem on termilisel töötlemisel lüsiin.
Слайд 17Valguvajadus
Valguvajadus sõltub kehakaalust, soost, vanusest, terviseseisundist, kehalisest koormusest.
Valgud peaksid moodustama 10-15%
igapäevasest toidust. Ohtlik on nii valguvaegus kui ka valguliig.
Valguvaeguses langeb esmalt organismi kaitsevõime, lastel pidurdub nii vaimne kui ka füüsiline areng.
Valkude liigtarbimine koormab seedesüsteemi ja neere.
Rasedatel ja eakatel on valguvajadus suurem.
Слайд 19Valguallergia
Kui lõhustamata valgumolekul satub vereringesse ja kutsub esile keha immuunvastuse.
Kõige enam
põhjustab allergiat ....
Tsöliaakia
Слайд 20Aminohapete preparaadid
Toiduvalke eriti ei sünteesita – väga kallis oleks. Sünteesitakse
põhiaminohappeid.
Glutamiinhape (E620) ja tema soolad (E621-625) on lõhna- ja maitsetugevdajad
Arginiin – kunstliku leivalõhna tekitaja
Tsüsteiin, glütsiin ja glutamiin – praetud liha aroomi jäljendajad
Слайд 21Valgu preparaadid
Lüsiini lisamine teraviljatoodetele
Taimsete valkude lisamine loomsetele, eriti levinud sojavalgu lisamine
Valgumari
– valguline tehistoit. Piima kaseiini ja kollageeni želatiinist valmistatud.