Vananemise lokaalne ja globaalne perspektiiv презентация

kogemus, mida meil ei ole
Vajadus teenuste, poliitikate, kaasamise järele

Tudengid ei ole huvitatud eakate hoolekandest, kuid huvi võib olla tõusuteel
Uurimistulemused näitavad, et eakate gruppi eelistati bakalaureuseõppe tudengite poolt kõige vähem võrreldes teiste eagruppidega.
(Weiss, 2004)

% kogurahvastikust, üle 85 aastaseid 2% ja naisi neli korda rohkem
Aastaks 2030 ÜRO prognoosi kohaselt 25-27% kogurahvastikust
Vanaduspensioni iga on 63 eluaastat
Poole sajandi pärast on Eestis kolme töötava inimese kohta kaks pensionäri (hetkel 4:1).
7 üle 60. aastase kohta on 1 üle 80 aastane, siis on 2050. a. see suhe 1:5.
Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel meestel 72 eluaastat ja naistel 81 eluaastat

2010. aastal 99 800. Ühe lapsega leibkond stabiilne (ca 50 000), kahe lapsega paare vähemaks jäänud 10 000 võrra võrreldes 2000. a. ja 2010. a. (vastavalt 44 000 ja 34 000)
Andmed: Statistikaamet, 2011

Sirotkina

ühiskonnas vanu inimesi? (sõltub sellest, kes on vana)

vana ea piirid ja arusaam vanemaealistest on pidevalt muutuv ning konkreetsest kontekstist sõltuv. ÜRO definitsiooni järgi peetakse eakaks inimeseks üle 60-aastast inimest (Sowers ja Rowe 2007: 3). Statistikud kasutavad vana ea ehk eakate defineerimiseks sageli 65. eluaastat (Mitrea 2008, Timonen 2008: 8), ehkki sellisele vanuse piiritlemisele pole bioloogilist põhjendust. Kuna Saksamaal rakendati esimesena riiklik pensionisüsteem ning ametlikuks pensioniea alguseks valiti 65. eluaasta, võib öelda, et 65. eluaasta on vana ea märgiks just ajaloolistel põhjustel (Mitrea 2008). Ka erinevates eluvaldkondades kasutatakse vanemaealiste defineerimisel erinevaid vanuseid või vanusevahemikke. Nii näiteks käsitatakse tööhõivealastes uuringutes vanemaealistena 55–64-aastaseid, tervishoiualastes uuringutes aga juba 45- aastaseid ja vanemaid inimesi.
Mõtle vananemise teooriatele ja gerontoloogia valdkondadele!

keskeas
Sündivus on madal

noor ja 64 aastaselt on juba vana - EU27 arvamus!
Eelarvamused, stereotüübid, stigmatiseerimine
Millest me räägime?
Eakad on meile koormaks - pensionid, tervishoiu ja hoolekande kulutused
Eakad on “kasutajad”, “saajad”. Vajalik on arusaama muutus—vanemad inimesed on “osalejad”, “aktiivsed”.

ja õppides neid tundma, tundsin kuidas see sõna neid alavääristab. Tegelikult on nad soliidsed prouad ja härrad ning see sõna tundus kohatu. Hakkasin kasutama sõna “eakas”.
Leili Villemi lõputööst
 

mis põhinevad alusdokumendil
Aktiivsena vananemise arengukava 2013-2020


Sotsiaalharta??

ja vanemad
Funktsionaalne - lähtutakse sellest, milliseid füüsilisi, sotsiaalseid ja psühholoogilisi funktsioone inimene täidab sõltuvalt oma bioloogilisest küpsemisest. Siin on olulised ka individuaalsed erinevused. Eakatel vähem kohustusi kui keskealistel/tööjõus inimestel
Sotsiaalne - määravaks inimese osavõtt ühiskondlikust elust, milliseid rolle ta omab ja kuhu gruppidesse ta kuulub
Bioloogiline - looduslike protsesside ringkäigust kehas- muutustest organismis, nahk kortsuline, juuksed hallid ja hõredad – silmaga nähtavad
Psühholoogiline - muutused isiksuses, tunnetusprotsessides, õppimises, mälus, tähelepanus, motivatsioonis.
NÄITEKS: Omavahel tihedalt seotud- halva nägemise tõttu (biol. muutus) võib eakal raskendada suutmatust lugeda ja juhtida autot (funktsionaalne muutus) ja see omakorda võib tingida sotsiaalse tagasitõmbumise ja ka väheneva heaolu (sotsiaalne ja psühholoogiline)

ehk siis elatud arv aastaid
Eluiga on vanus, millele lisatakse elada jäänud aastad- elava inimese eluiga kujuneb pikemaks kui tema vanus mistahes hetkel. Vaid surnu vanus ja eluiga on võrdsed.
Vanus sõltub sünnihetkest, eluiga aga suuresti ühiskondlikest oludest, sündmustest eluea perioodil: sõjad, haigused jne.

enesehinnangu kohaselt tuleb oma eluga täiesti iseseisvalt toime 43%, väga harva vajab abi 28%, mitu korda kuus 10% (20 300 inimest), mitu korda nädalas 6% (13 500 inimest), iga päev 10% ning täiesti sõltuvad teiste abist 3% (6 100 inimest) eakatest.

lk 6-7).
Peamised probleemid: madal sissetulek ja majandusprobleemid, kroonilised kehalised haigused, psühholoogilist laadi küsimused, keskusest ja arstiabist kaugel elamine, toimetulekuraskused igapäevaeluga, depressioon ja turvateenuste puudumine (Saks, 2001, lk 15).
Hoolekande süsteem tegeleb eakatega eelkõige hoolduse korraldamisel ja majandusliku toimetuleku toetamisel. Lisaks praegustele vajaks hooldusteenuseid veel ligi 4000 eakat. Tulemuslikumaks tööks oleks vaja lisaks umbes 270 eakatega tegelevat sotsiaalala töötajat (Saks, 2001, lk 24).

mitte üksnes füüsilised ja materiaalsed vajadused, vaid ka emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused.
Püüded vältida hoolduse liigset meditsiinilisust - Ühekülgse käsitluse puhul on liigne keskendumine juba olemasolevate haiguste ravile jättes kõrvale preventsiooni ja tervise säilitamise dimensiooni.
Parandada koostööd, vältida isolatsiooni ja võistlust -Vajalik on hinnata mitte ainult kliendi vajadusi, vaid ka tema elukvaliteeti, sest see võib määrata, kuivõrd hindaja poolt leitud vajadus on tingimata oluline ka kasutaja/ kliendi jaoks
Info ja jõustamine – jagada infot ja haarata klienti protsessi

perekondi hoolitsema oma eakate eest abi ja juhendamist osutamata.
Hoolekandesüsteemi finantsaspektid - igal Euroopa kodanikul peaks olema õigus saada sellist põhisissetulekut, mis garanteerib viisaka äraelamise.
Mitteformaalse hoolekande (perekond, naabrid, sõbrad) toetamine
Teenuste paljusus ja uued teenused – olenevalt sisserände kasvust teenused vastavalt kultuurilisele taustale; teenused dementsete jaoks; teenused soolisest ebavõrdsusest üle saamiseks-traditsioonilisel peremudelil põhineva kooselu järel on peale abikaasa surma (reeglina naised) suuremas marginaliseerumise riskis