Слайд 1KOHALIK OMAVALITSUS
KRISTI KLAAMANN
2014
Слайд 2SISULINE TÄHENDUS
Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite tähendab kohalike võimuorganite õigust tähendab
kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed.
Слайд 3KOKS I
RT I 1993, 37, 558
ÜLDSÄTTED
VOLIKOGU
VALITSUS
VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE
TEOSTAMISES
MAJANDUS JA EELARVE
Слайд 4KOKS II
TÖÖKORRALDUS
KORRAKAITSEÜKSUS JA KORRAKAITSEAMETNIK
OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED
OSAVALLA JA LINNAOSA MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS
OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ
SUHTED
RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE
VASTUTUS
SEADUSE RAKENDAMINE
Слайд 5ÜLDSÄTTED I
SEADUSE REGULEERIMISALA
KOHALIKU OMAVALITSUSE MÕISTE
KOHALIKU OMAVALITSUSE PÕHIMÕTTED
KOHALIKU OMAVALITSUSE ORGANID
KOHALIKU OMAVALITSUSE EELARVE
JA MAKSUD, KOORMISED
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANDED JA PÄDEVUS
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSAKTID
KOHALIKU OMAVALITSUSE PÕHIMÄÄRUS
ARENGUKAVA
KOHALIK OMAVALITSUS AVALIK-ÕIGUSLIKU ISIKUNA
Слайд 6ÜLDSÄTTED II
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS MOODUSTADA LIITE
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS OSALEDA RAHVUSVAHELISES KOOSTÖÖS
KOHALIKU
OMAVALITSUSE LIPP JA VAPP
KOHALIKU OMAVALITSUSE AUMÄRGID
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSLIK KAITSE
Слайд 7OMAVALITSUSORGANID I
VOLIKOGU
VOLIKOGU MOODUSTAMINE
VOLIKOGU LIIGE
VOLIKOGU LIIKME VOLITUSTE ENNETÄHTAEGNE LÕPPEMINE
VOLIKOGU LIIKME VOLITUSTE
PEATUMINE
VOLIKOGU ASENDUSLIIGE
VOLIKOGU LIIKME VOLITUSTE TAASTUMINE
VOLIKOGU PÄDEVUS
VOLIKOGU ÕIGUSAKTIDE NÕDED JA JÕUSTUMINE
KONTROLL ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE ÜLE
TÖÖANDJA KOHUSTUS VOLIKOGU LIIKME EES
VOLIKOGU LIIKME ÕIGUS SAADA TEAVET
Слайд 8OMAVALITSUSORGANID II
VALITSUS
VALLAVANEMA JA LINNAPEA VALIMINE
VALLAVANEMA JA LINNAPEA ÕIGUS MOODUSTADA VALITSUS
VALITSUSE
VOLITUSE TÄHTAEG
VALITSUSE PÄDEVUS
MÄÄRUSTELE JA KORRALDUSTELE KEHTIVAD NÕUDED JA NENDE JÕUSTUMINE
Слайд 9VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES
ÕIGUSAKTIDE ALGATAMISE ÕIGUS
MUUDATUSTE TAOTLEMINE VOLIKOGU
JA VALITSUSE ÕIGUSAKTIDES
Слайд 10MAJANDUS JA EELARVE
MUNITSIPAALOMAND
MAJANDUSTEGEVUS
MAKSUD JA KOORMISED
ARENGUKAVA
EELARVE
MAJANDUSAASTA ARUANNE
Слайд 11TÖÖKORRALDUS
TÖÖVORMID
KEELEKASUTUS
VOLIKOGU ESIMEES
VOLIKOGU KOKKUKUTSUMINE
ARUTELU VOLIKOGUS
HÄÄLETAMINE VOLIKOGUS
UMBUSALDUS
TAGASIASTUMINE
VOLIKOGU KOMISJONID
VALITSUSE TÖÖKORRALDUS
VALLAVANAM, LINNAPEA
PROTOKOLL ISTUNGILT
VOLIKOGU TEGUTSEMISVÕIMETUS
Слайд 12KORRAKAITSEÜKSUS JA KORRAKAITSEAMETNIK
KORRAKAITSEÜKSUS JA KORRAKAITSEAMETNIK
KORRAKAITSEÜKSUSE MOODUSTAMINE JA KORRAKAITSEAMETNIKU AMETIKOHA LOOMINE JA
NENDE ÜLESANDED
KORRAKAITSEÜKSUSE JA KORRAKAITSEAMETNIKU KOOSTÖÖ
KORRAKAITSEAMETNIKU VORMIRIIETUS JA AMETITUNNUSED
Слайд 13OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED
OMAVALITSUSTEENISTUS
SOTSIAALSED GARANTIID
VALLA- VÕI LINNASEKRETÄR
Слайд 14OSAVALLA JA LINNAOSA MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS
OSAVALD JA LINNAOSA
OSAVALLA JA LINNAOSA
MOODUSTAMINE
OSAVALLA JA LINNAOSA VANEMA AMETISSE NIMETAMINE JA AMETIST VABASTAMINE
ALEVIKU- JA KÜLAVANEM
Слайд 15OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ
KOOSTÖÖVORMID
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE LIIDUD
Слайд 16SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE
SUHTED RIIGIORGANITEGA
KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSE JÄRELVALVE JA KONTROLL
TEENISTUSLIK
JÄRELVALVE
Слайд 17VASTUTUS
HEAKORRA- JA KAEVETÖÖD
KOERAD-KASSID
MENETLUS
TRAHVID
Слайд 18SEADUSE RAKENDAMINE
SEADUSE JÕUSTUMINE
ALEVITE JA LINNADE STAATUS
VOLIKOGU VOLITUSTE LÕPPEMINE
MAAVANEMATE JA MAAVALITSUSTE VOLITUSED
PÕHIMÄÄRUSED
VASTUOLUD
ÕIGUSAKTIDE
KOOSKÕLA
Слайд 19HALDUSREFORM
Sõna “haldusreform” võib tähendada nii ulatuslikku avaliku halduse reformi kogu riigi
tasandil, uute juhtimismudelite ja -meetodite kasutuselevõttu või hoopis omavalitsuste ühinemist. Kuulaja seostab terminit tihti kontekstiga milles ta mõistet on kuulnud või on harjunud kuulma. Seetõttu on haldusreformist rääkides oluline mõiste sisu alati täpsustada.
.
Слайд 20Haldusterritoriaalse korralduse muutmine – ühe või mitme omavalitsusüksuse baasil moodustatakse üks
või mitu uut omavalitsusüksust. Algatus võib tulla nii kohaliku omavalitsuse volikogu, kui ka Vabariigi Valitsuse poolt. Enamasti väheneb haldusterritoriaalse korralduse muutudes omavalitsusüksuste arv.
Слайд 21Piiride muutmine –protseduuri poolest sarnane haldusterritoriaalse korralduse muutmisele, kuid omavalitsusüksuste arv
jääb samaks ja ühelt kohalikult omavalitsuselt teisele kohalikule omavalitsusele antakse üle väiksem või suurem territooriumiosa.
Слайд 22Haldusterritoriaalne reform – haldusterritoriaalse korralduse muutmine, kus muudatused on ulatusliku iseloomuga
ning algatatud Vabariigi Valitsuse poolt. Eesmärgiks saab olla optimaalsema haldusjaotuse kehtestamine.
Слайд 23Regionaalhalduse reform – maakondliku juhtimistasandi korrastamine, mille eesmärgiks on ennekõike maakonna
kui terviku tasakaalustatud arengu tagamine. Sellega võib kaasneda terve rida erinevaid alaeesmärke nagu selgem funktsioonide jaotus, arenguks ja funktsioonide täitmiseks vajaliku tulubaasi loomine, kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine kõigis suuremates tõmbekeskustes, omavalitsusliku juhtimise teostamine maakonna tasandil jne. Täpsemalt võib sellest lugeda Regionaalhalduse kontseptsiooni projektist.
Слайд 24Haldusreform – ulatuslike ümberkorralduse tegemine avalikus halduses (riigi, maakonna või kohaliku
omavalitsuse tasandil), mis võib hõlmata uute juhtimismudelite rakendamist, valdkondade ja funktsioonide ümberjagamist või halduspiiride muutmist.
Слайд 25HÜPOTEETILINE SEISUKOHT
TULEVIKKU SUUNATUD
TRADITSIOONILINE JA INNOVATIIVNE
MUUTUSTELE AVATUD
LÕIMUMISVÕIMELINE JA HEAD SUHTED TEISTEGA
ÖKONOOMNE JA
KULUTUSED PÕHJENDATUD
EFEKTIIVNE
LÕPPTULEMUSELE SUUNATUD JA INIMKESKNE
ASJATUNDLIK JA PROFESSIONAALNE