Suhtlemispsühholoogia. Konformsus, kuulekus, mentaalsed heuristikud, loogika põhilised arutlusseadused презентация

tähtis nt teaduses? Diplomitöös?
Igal mõistel (terminil) peab olema identse sisu.
Näiteks – „miks see koor on segakoor – siin on ainult naised? Jah, aga ühed oskavad laulda, teised aga mitte“.
Paljud mõisted on mitmetähenduslikud – põhjustavad erinevaid tõlgendusi (mõnikord isegi vasturääkivaid) – nt: demokraatia, vabadus, vaba tahe, teadvus jms.

Selle seadusega on seotud ka absurd (formaalse loogika mõttes):
„Me oleme liikunud selles küsimuses edasi, kuid samas oleme liikunud ka tagasi“.
„Aleksander Suur oli lastetute vanemate poeg“.

:
Ehk – kompromissi välistav seadus
„Inimene on veidi surnud“, „Naine on veidi rase“

W. H. Leibnitz (1646-1716).
Kui suurt hulka tõeseid väiteid on vajalik selleks, et üht tõestamata väidet tõestatuks pidada?
Objektiivsed kriteeriumid selleks puuduvad.

surve all (võib olla otsene või kaudne surve).
Solomon Aschi uurimus (1951): grupieksperimendid laboris, katsealune oli ainult 1 (viimane inimene) reas.

vastas viimasena.

– 1) olla õige ja 2) olla heades suhetes grupiliikmetega.

ja mitte rumal näida. („Oh, mida teised minust mõtlema hakkavad?“).
Aschi uurimuses – inimene kartis, et kui ta oma arvamuse välja ütleb, siis teised võivad arvata, et ta on narr –
Inimestel on kalduvus olla „normaalne inimene“ („statistiliselt keskmine“).

olemasolu.
Kui grupis (6, 10st liikmetest) oli vähemalt 1 „dissident“, siis katseisik kippus vastama õigesti. Grupimõju siin tundvalt vähendatud.
2) Esialgse arvamuse kinnistamine (закрепление первоначального мнения).
3) Enesehinnang: kui inimesel on madal enesehinnang siis nad kippuvad alluma grupimõjule.
4) Kultuurilised erinevused: mõnedes kultuurides konformsus (allumine) on rangemalt reglementeeritud kui teistes.

oli ette lugeda igas katseepisoodis märgusõna, salvestada „õppija“ vastuseid ja karistada kui vastused ei olnud õiged.
Millised olid tulemused? Kas inimesed on humanistid ja käituvad vastavalt inimväärtuste kohaselt?
65% vastajatest viisid elektrilööke lõpuni (e. 330 voldini!!).
Uurijad said analoogseid tulemusi ka mujal maailmas (Euroopas, Aasias, Austraalias).
Mehed ja naised käitusid võrdselt.

kes väitis, et uurimuse läbi viiakse tähtsa uurimusküsimuse jaoks.
Oma elus me oleme harjunud, et teadlased (autoriteedid) on austatud inimesed, vastutustundlikud jne.
Milgram tegi lisauurimusi: 1) eksperimentaator oli samuti Yale Ülikoolist ja 2) ta oli kolmejärgulisest kontorist provintsilinnast.

traagilisem oli see – et tema surma nägid 38 tunnistajat (naabrid), kuid keegi ei sekkunud ja ei tulnud appi.
Miks?
.
Suure linna probleem: nn. vastutuse difusioon e. pluralistlik ignorantsus.
Kõik tunnistajad kahtlesid, kas tegemist on ikka hädaolukorraga –
Mõttekäik oli selline – „Kui naabrid ei reageeri, on nad järelikult otsusele jõudnud, et hädaolukorda pole, siis pole ka minul põhjust reageerida“.
«Моя хата с краю». („Pole minu peavalu“).
Tunnistaja arvas, et on keegi teine kes muidugi juba helistas politseisse ja reageeris.

kuulata, et „kui mul oleks lisainfo, siis ma teeksin seda osavamalt“.
Seetõttu kasutab inimene lihtsustamise reegleid – heuristikuid.
Heuristikud ei nõua spetsiaalseid mõtlemisviise – see on justkui otsetee või rusikareegel.
Võimaldab heuristik olla efektiivne täpsuse arvel. See annab meil võimalike vigade hinnaga kiiremini järeldusi teha.

objekti kohta.
Piisavalt on ainult sellest, et objekt B käitub või tegutseb sarnaselt objekti A-ga, et me oleksime veendunud, et „nemad on samad“.
Näiteks – me teame, et kvaliteetsed asjad maksavad palju. Järelikult – kui mingi asi maksab palju, siis me arvame, et see on kvaliteetne.
Eriti kui ei ole palju aega otsustamiseks.
Pakkimise efekt reklaamis – soliidselt pakitud. („Old style design“).

Väära nõusoleku efekt: inimesed kippuvad suurendama inimeste arvu, kes on nendega nõus.
Näiteks: kui mina arvan A (sest see on „ise enesest mõistetav“) – siis mulle tundub, et enamik inimesi pooldab sama arvamuse.
Halo-efekt: inimestel on tendents teha järeldusi ühe tunnuse järgi.
Kui me näeme, et inimene on viisakas (hea, sõbralik jms) siis me arvame, et ka teistes olukordades ta käitub samamoodi.
Kalduvus oletada, et kui inimesel on üks hea iseloomujoon siis on tal neid veel teisigi ja ka vastupidi –
Kui ühes asjas on halb, siis on ta üldse mitte keegi.